Et saaksid endale hästi istuvaid riideid soetada, pead teadma oma suurust. Selleks võta kätte mõõdulint ja hakka mõõtma, sest umbkaudu hinnates lähed omadega rappa ja soovitud lõpptulemust ehk hästi istuvaid riideid sa ei saa.
Üksi on end küllaltki raske mõõta – seepärast kutsu keegi appi, olgu selleks siis naine, sõbratar või kasvõi ema. Kui kedagi neist käepärast pole, sea julgelt sammud poodi, kus pakutakse ka abi rõivaste valikul, ja kurda oma muret.
Alustada võiks kaelaümbermõõdu mõõtmisest, mis annab aimu sellest, mis suuruses peaks olema päevasärgi krae. Mõõdulint keeratakse ümber kaela ja õige mõõdu saab, kui mõõdulinti pisut allapoole lasta – sinna, kuhu särgi krae tavaliselt ulatub. Pane number kirja ja asu võtma järgmist mõõtu ehk rinnaümbermõõtu. Tähtis on võtta mõõt riide pealt. Mõõta tuleb rinna kõike laiemast kohast kaenalde alt ja oluline on jälgida, et mõõdulint kulgeks üle selja horisontaalselt. Mõõt peab olema võimalikult täpne, kuid ei tasu ka liialdada ehk mõõdulinti liiga pingul hoida. Järgmisena mõõdetakse vöökohta ja see on koht, mis tekitab enim probleeme siis, kui puudub selge taljejoon. Talje õige koht on mõni sentimeeter nabast kõrgemal, mitte aga naba kohal, nagu mõned vahel ekslikult arvavad. Siin kehtivad samad reeglid, mis rinnaümbermõõdu võtmisel – mõõt peab olema võetud keha ligidalt, kuid mitte „kõht sisse, rind ette“ meetodil. Ja mõõdulint peab jooksma sirgelt.
Särkide jaoks mõõte võttes tasub ära mõõta ka selja laius ning varruka pikkus õlast randmeni. Kui võrdled saadud numbreid suuruste tabelis toodud arvudega, saadki teada oma särgi suurusnumbri. Kui mõõdud on jaotatud kahte erinevasse lahtrisse, vali see, milles toodud numbrid sulle lähemad on.
Pükste ostmiseks vajad ka puusaümbermõõtu ja see võetakse puusa kõige laiemast kohast samal põhimõttel kui teisedki mõõdud. Mõõta tuleb ka püksisääre sisepikkus, st kubemest põrandani. Valmis pükse ostes jälgi, et sääred ikka õigesse kohta satuksid. Eriti tähelepanelik tuleb olla teksapükste ostmisel. Arvesta sellega, et nende suurusnumber on määratud vöökoha ja püksisääre järgi ning esitatud näiteks kujul 36/30, kus esimene number on vöökoha ümbermõõt tollides ja teine püksisääre pikkus tollides. Sellest näitest saab juba järeldada, et säärepikkus ei sobi kuigi pikka kasvu mehele. Seega tuleks teksapükse ostes pisut arvutada ja võtta endale hetk mõtlemiseks, kui palju vööümbermõõt tollides on. Meenutan igaks juhuks, et üks toll on 2,54 cm.
Kui mõõdud on võetud ja kirja pandud, oled juba poolel teel. Muidugimõista tuleb kõike mõõta uuesti siis, kui vanad püksid hakkavad kusagilt pigistama või alla vajuma, millest võib järeldada, et mõõdud on muutunud ja vajavad korrigeerimist. Peab ka meeles pidama, et eri rõivatootjate mõõdutabelid erinevad üksteisest veidi, ja kui toodet ostes on võimalik oma mõõte tabeliga võrrelda, tee seda kindlasti. Üks tootja võib müüa kolme iksiga särki, ent teisel tootjal on täpselt samasugune särk koguni 4XL.
Paljud on ehk meeste rõivaste suurustabeleid uurides märganud, et need on jaotatud kahte või kolme ossa. On kõhn, normaalne ja täidlane, vahel lihtsalt normaalne ja täidlane. Seda näed ka mõningate rõivaste suuruselipikut uurides. Suurus C60 on mõeldud normaalsele kehaehitusele ja kui sa oled pisut turskem, võib D60 sulle sobivam olla. Neil kahel mudelil on suur erinevus. Näiteks kui vaadata mõõtude tabelit, siis C ja D pihaümbermõõdus võib olla kuuesentimeetrine vahe, ehkki suurus näikse olevat täpselt sama. Samuti erineb puusaümbermõõt mõne sentimeetri võrra ja püksisääre sisepikkus on D-mudelil väiksem.